|


...

:


TALLINNA PEDAGOOGIKA LIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HALDUSJUHTIMISE ERIALA

HJV-21 KURSUS

Anton Vlitok

Andrei Krek

Ruslan Furman

Aleksandr Bilk

htne turg

Euroopa Integratsiooni Phikursuse uurimist

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn 1999

Sissejuhatus. 3

Uksikisiku liikumisvabadus. 4

Elu- ja tkoha valik. 4

Kompaniide konkurentsivime tus. 5

Regionaalne koost. 5

Isikute vabaliikumine. 6

Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6

Teenuste liikumisvabadus. 7

Kapitali vaba liikumine. 7

Tarbijakaitse. 8

Kultuuriprandi kaitse. 8

htse turu juhtimine. 8

Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset

konkurentsipoliitikat? 9

Keskonnakaitse. 10

htsest turust htse valuutani. 10

Kokkuvtte. 12

LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vikesed, le kogu

Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa htsest turust. Sisepiirideta Euroopa

Liit, mis sndis aastal 1993, on ndseks muutunud oma kodanike jaoks

igapevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued

turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise

struktuuri mber korraldanud, et ra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani

kasvanud siseturu vimalusi. Tavalised inimesed on vitnud kahel viisil.

helt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha

sisseotse, ttada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi

kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus htse turuga

kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile

saavutustele vaatamata nuab htse turu tugevdamine ning vastava idee

lpuleviimine siiski jtkuvaid jupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital

liiguvad kll juba vabalt, kuid mnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel

isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses hitada isikute liikumisvabadus

nudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse le ning ohjeldada

illegaalset sisserndu. rialal on aga tarvis helt poolt Brsselis asuva

Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostd,

kindlustamaks htse turu reeglite korrektset koostd jrgmist (mis praegu

pole veel sugugi ldine) ning vltimaks kaubandusele uute de facto tkete

pstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lbi. htse turu loomine

oli protsessi algus, mitte lpp. Selle ettevtmise kigushoidmine kujutab

endast pidevalt vljakutset.

htse turu loomine Euroopas on tenoliselt suurim

majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vetud. Seitsme aasta

jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12

eraldiseisvat riiklikku turgu heks ksuseks. Selle hiiglasliku lesande

lahendamisega, millega alustati aastal 1985, juti phijoontes lpule 1.

jaanuariks 1995. Sealtpeale on htse turu eelised laienenud Euroopa Liidu

uutele liikmetele, kes henesid liiduga 1995. aastal. htse turu saavutused

vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle lesande raskust ei tohiks

alahinnata. htne turg kujutab endast vltimatut eeldust sellele, et

teostuks jrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt leminek

majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult htne turg Euroopale

vimaluse vljatulekuks majanduslikust surutisest.

htse turu eesmrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei

thenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste krvaldamist keele, kultuuri,

identiteedi vi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, htne turg

phineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ksteise reegleid. Samuti

lhtub htne turg subsidaarsuse phimttest, mille jrgi otsused vetakse

vastu tasemel, mis on tavakodanikule vimalikult lhedalt.

htse turu loomine oli keerukas protsess, mis nudis ksikasjalike

seaduste vastuvtmist rmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmrgiga

vabaneda riikidevahelistest fsilistest, tehnilistest rahanduslikest

tketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli htse turu sisepiiridel tunduvalt

vhendatud. Isikukontroll on veel silinud meresadamates ning

lennujaamades, kuid eesmrgiks on seegi ra jtta. Piirikontrolli

lpetamisega kaasnes piirangute krvaldamine kaupade koguselt, mida

reisijaid vivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma

kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus

nad ostetakse. Reisijad vivad seetttu kige enam nende kaupade puhul,

mille hind vi millelt vetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vivad isikud, kes liikmesriikide vahel

reisivad hu teel vi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi

ranged vttes ei peaks sellised soodustused htse turu raames enam kehtima.

Soodustused jvad siiski josse aastani 1999 ning kuni selle thtajani

alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tkoha valik.

htne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate

hindade jahumist. ks htse turu alusphimntteid on, et tlistel,

ksikettevtjail ja ametit ppivail isikuil on vabadus valida elu- ja

tkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelbi kaotaksid iguse ttu

abirahale oma kodumaal.

htses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad

tlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tkaitse on valdkonnad, kus htne turg on sotsiaalsest

aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses justus

Euroopa Liidu ldine direktiiv, mis kehtestab phimtete kogumi tliste

turvalisuse ja tkaitse alal. Samuti on vastu vetud spetsiifilisemaid

direktiive taja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

htse turu pdevuses ei ole mitte kik sotsiaal- ning tjulaste

seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tlevtmist ja vallandamist

ning ametihingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte

Euroopa Liidu vimkonda.

ldprintsiip, mille jrgi iga liikmesriigi kodanikul on igus elada

mistahes teises liikmesriigis, on ndseks fikseeritud Euroopa henduse

lepingu peatkis, mis ksitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping

teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele iguse valida ning olla

valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega

vrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma riasju ajada le ogu Euroopa niisama lihtsalt

kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vimsaim smbol

thistamaks htset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivime tus.

htne turg tustab Euroopa firmade konkurentsivimet seelbi, et on

loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmrk on anda anda

firmadele vimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile

suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligips teiste Euroopa

henduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kik see

vimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele

euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koost.

Programm LACE (hendamine, abi ja koost Euroopa piirialade jaoks), mis

sndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nupidamiste

uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kigile Euroopa piirialadele, seisneb eesktt

nende regioonide kohta kiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm

hlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse

seotamine), sidemete vrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis viks

tulemuseks anda hiseid turu- uuringuprogramme ning hisostulepinguid) ning

teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevtete hised

turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vtab kokku vastava

andmepanga loomine.

Isikute vabaliikumine.

Suurim valdkondades, milles htse turu esialgne programm on lplikult

ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid

on enestele vtnud vramatu kohustuse krvaldada kik piirikontrillid

isikute le, kes letavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutendavate

dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vhendatud, aga selle

tielik rajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja

liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind thendab mobiilsemaid

kurjategejaid ja seega turvalisuse vhenemist ning htlasi piiramatut

immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikele tielik liikumisvabadus, tagades neile

samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vtta mitmeid meetmeid.

Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koosts vlja

ttada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja thusaks tks

kuritegevuse tkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli

riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste

piirikontrollide krgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jrelvalve liidu

vlispiiridel. Thendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vljaspoolt

Euroopa Liitu on kord juba judnud liidu territooriomile, naudivad nad

samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetttu peab igal

liikmesriigil olema piisavalt phjust usaldada teiste liikmesriikide poolt

vlispiiridel teostatud kontrolli thusust ning vastavust koosklastatud

nudmistele.

Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tkete krvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tenoliselt htse

turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus

saavutatu nib olevat kige suuremas ohus. Niteks, kuigi ettevted le

kogu Euroopa mnivad piirikontrillide krvaldamise arvelt saadud tulu,

vivad mnedki neist tunda, et lisandunud paberit, mis ndsest langeb

nende endi lgadele, vhemalt osaliselt kahandab uue ssteemi eelised.

Briti Tstusharude Fderatsiooni (CBI) poolt lbi viidud

levaateuurimuse kohaselt kehtib eeleldu iseranis kibemaksu kogumise

alal. Otsus lpetada piiriletuspunktides kontroll eksporditavetelt

kaupadelt kibemaksu maksmise le on tunduvalt kiirendanud kaupade

liikumist, samas tuleb nd ettevtetel enestel esitada vastav

dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kibemaksu koguvatele

ametkondadele.

Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani

kogusid tolliametnikud piiril, peavad nd laekuma otse ettevtetelt,

lhtudes nende kibest. Seejuures vivad aga nimetatud nudmise poolt

ettevttele tekitatud nudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti

oluliselt erineda.

Teenuste liikumisvabadus.

Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tandjat kigis Euroopa Liidu

maades. Hoolimata teenustesektori suurest osathtsusest edenes kompaniide

vabadus ma teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt.

Niteks finantsteenuste alal juti htse turu poolt mratud thtajaks

1.jaanuar 1993 tieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste

osas. Kindlustusteenuste alal tekkis htne turg 1.juuliks 1994 ning

samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta justub

alles 1.jaanuarist 1996.

1994.aasta kevadel veti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmrgiks

on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse

rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi-

ja Kommertspanga (BCCI) laineidlnud juhtum, kus tuhanded vikehoiustajad

le kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes

olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.

Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa

Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivimelise

kaugsidesektori jrele niihsti selle sektori enese arengu huvides kui ka

seeprast, et kaugside kujutab endast ht olulisemat osa kaasaegse

majanduse infrastruktuuris. Krgekvaliteedilised ja thusad

kaugsideteenused on keskse thendusega tristad paljudele teistele

majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.

Kapitali vaba liikumine.

Kapitali vaba liikumine oli htse turu nelja vabaduse hulgast esimene,

mida nnestus ellu viia.

Teedrajav direktiiv, mis krvaldas igasuguse kontrolli kapitali

liikumiselt, veti vastu aastal 1988. Sellele on jrgnenud terve rida

direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. ks

oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas

maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvtmist on siiani takistanud

eriarvamused liikmesriikid vahel.

Tarbijakaitse.

Tnapeval on tootjail ja mjail lubatud turustada ksnes selliseid

kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte

ksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu

niteks mitmesugused ohtlikud ained. Vga tpsed reeglid nuavad, et

toodete mrgistustel oleks selgelt vljendatud riski olemus ning toodud

kasutamisjuhised. Niteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid,

lahustid, vrvid jne. Rakendatavad seitse smbolit vahetult visuaalselt

edasi snumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisttiv, sbiv, jne.).

Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa henduse tasemel. Sellest allpool

vastutavad toodete jrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes

teostavad igapevast kontrolli tootmis- ning mmispaikades. Peaks aga

ohtlik toode siiski lbi vrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise

henduse infovahetuse ja kiire hoiatuse ssteem. Liikmesriik, kes krvaldab

turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis

toidu- vi tstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile,

mis seejrel alarmeerib teisi liikmesriike mne tunni jooksul, nii et

viimastel on vimalik otsekohe vajalikud meetmed vtta.

Kultuuriprandi kaitse.

Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid

vivad keelustada vi piirata kunstilise, ajaloolise vi arheologilise

vrtusega rahvusliku vara eksporti. Seda igust htse turu loomine ei

krvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jtnud

kunstiteoseid ilma thusast kaitsest, mida nd korraldatakse henduse

tasandil. Nii niteks vidakse alates 1993. Aastast mnede kategooriate

puhul nimetatud kaupadest nuda nende vljaviimiseks Euroopa Liidu

piiridest eelnevat luba. See luba, mille vljastab tolliteenistus riigis,

kus vastav kultuurivara iguspraselt asub, omab kehtivust kigis Euroopa

Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad

mnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile,

kust nad algselt prinevad.

htse turu juhtimine.

Suurem osa htse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need

vetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pstitatakse nudmised ja

eesmrgid, mida peavad respekteerima kik liikmesriigid.

Nende jaoks, kes vastutavalt htse turu juhtimise eest, on olulisimaks

lesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt

transponeeritaks ning tide viidaks. Ebaige vi ebatielik

transponeerimine vi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad

tideviimisprotseduurid vivad viia selleni, et Euroopa igust rakendatakse

erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v-

ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole

liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tpselt vastupidine htse

turu poolt taotletavale.

Kindlustada, et direktiivid tepoolest transponeeritakse riiklikeks

seadusteks, on muidugi eesktt liikmesriikide valitsuste lesanne. Aga

Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tidaksid

neile Euroopa iguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama

jrelvalvet transponeerimismeetmete le, kontrollimaks, et neid meetmeid

tepoolest vetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nudmistele.

Kas liikmesriik vib htsel turul rakendada autonoomset

konkurentsipoliitikat?

htsel turul on kkide liikmesriikide ettevtetel igus kigis

liikmesriikides ma oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning

laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedra jagatud liidu enese ja liikmesriikide

vahel selliselt, et liit hoolitseb ksimuste eest, mis olemuslikult vajavad

kitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vimu neil,

kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav

liikmesriigi tasandil.

Hea nide sellise tjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vetud

ettevtete hinemist reguleeriv mrus: selles eristatakse suuri, kogu

hendust puudutavaid hinemisi, mille he teostab kontrolli Euroopa

Komisjon, ja hinemisi, millel on ksnes siseriiklik mju ning mille puhul

jrelvalve on jetud vastava riigi pdevusse. Kirjeldatud

tjaotusprintsiip ei piirdu hinemistega, vaid kehtib htse turu

konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tnapeval

aina sagedamini prit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem

kaupade valik ning htlasi ettevtete jrjest kahanevad vimalused ra

kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ha enam hakanud

letama riigipiire.

Keskonnakaitse.

htse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult

vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tiendavalt teineteist. Juba

htse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et htse turu programmi lplik

elluviimine on muuhulgas philisi vahendeid saavutamaks psikindlat,

inflatsioonivaba ning samas keskkonnasbralikku majaduskasvu. Varasemat

rhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkigu arvel on asendamas uus

lhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja thusus loovad aluse

psikindlale pikaajalisele majandusarengule niihsti Euroopa Liidu siseselt

kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinude plaan neb ette

ttada vlja integreeritud lhenemisviis, tagamaks thusaimate meetodite

rakendamine taotlustes leida psikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.

See on oluline mitte ksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka htse turu

enese eduks pikemaajalises perspektiivis. htsel turul on vimatu olla

elujuline ilma psikindlate tstus-, energia-, transpordi- ja

turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad phineda ainult tervel.

Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitseksimused, nagu nitekss kliimamuutused,

happevihmad ja kontroll heitmete le letavad riigipiire ning neid saab

lahendada ainult ettevtete ja majandussektorite koosts, tarvitades

erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetttu on nende ksimuste

lahendamine kergeim htse turu raames.

htsest turust htse valuutani.

1.jaanuaril 1999 vtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele hise raha-

euro. Rahvusvaluutad kaovad jrkjrgult kibelt ning nende asemele tuleb

rahahik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole

Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ks juhtivaid

vringuid.

o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.

Vastavalt Euroopa lemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa

Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat

faasi ehk hisraha kasutuselevttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,

Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja

Soome.

o EMS ja ERM.

1978.aastal otsustas Euroopa lemkogu kivitada uue rahaliidu

programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahassteem (Europen Mmonetary System-

EMS). Selle osana kivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi

Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all.

o EMU programm kivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani phjal kivitas Euroopa

hendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks

oli USA dollar, millega lejnud henduse valuutad seoti kindla kursi

phjal.) oli ERMi kivitamine edukas. See andis Euroopa hendusele julgust

arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal slmitud htse Euroopa

Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm heks Euroopa henduste

poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni

president Jacques Delors plaani, mis ngi ette juba konkreetse tegevuskava

rahaliidu kivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa lemkogu selle

plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad

etapid:

1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kigus tugevdati ERMi ssteemi

ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale

liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa

Rahainstituut (EMI). EMI lesandeks sai EMU kolmanda etappi

ettevalmistamine, mis peamiselt thendas hooletsemist selle eest, et

Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nitajad vastaksid

konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid

Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei pehmendata,

st EMU aluseks ji konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa

lemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis psesid EMU kolmandasse

etappi ning klmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. heteistkmnes EMU riigis hakkas

elektroonilisel kujul kehtima hine arveldushik euro, mis asendas ECU.

1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad

kibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal td Euroopa Keskpank (European

Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Ssteem (European systems of

Central Banks- ESCB).

o Euro.

1995.aastal otsustas Euroopa lemkogu, et Euroopa Liidu hisraha hakkab

kandma nimet euro. Sellise nime valimiseks oli eelkige kolm phjust:

-euro smboliseerib Euroopa identiteeti;

-euro on lhike ja suureprane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema

keeleliselt vga erinevad rahvad;

-euro thendus on kigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei

takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vi

religioossed eriprad.

Kokkuvtte.

htne turg ei kujuta endast pelgalt hte sammu teel tieliku majandus-

ja valuutaliiduni. Ta peab htlasi titma liidu jaoks arku rolli ajal, mis

see valmistub kaheks uueks vljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000.

aastat. Pevakorda tulevad sellised olulised ksimused nagu laialdased

insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hlmamaks riigikaitse

valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine

vljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.

LISA

Jah htsele turule.

Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end prast Euroopa htse

turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat vga/snagi lootusrikkad.

Umbes 35% on vga/kllaltki murelikud ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.

Kige optimistlikumad on hollandlased (70% vga/snagi lootusrikkad),

iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jrgnevad

itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid

(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).

Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lbi viidud

avaliku arvamuse ksitlusel.

-----------------------

[pic]


:
:

?

    

, , , , , , , , , , , .


Copyright © 2012 .
- .